Home Info ÕHK-VESI SOOJUSPUMP KESKKÜTTE JA SOOJA TARBEVEE JAOKS
Tagasi
Obszar kompozycji 1 kopia 4

ÕHK-VESI SOOJUSPUMP KESKKÜTTE JA SOOJA TARBEVEE JAOKS

Õhksoojuspump töötab sarnasel põhimõttel nagu kliimaseadmed või külmikud. Kõigil neil seadmetel on kolm vooluahelat: 1) alumine allikas – st sealt, kus pump neelab soojust, 2) jahutusahel – st elementide ja seadmete komplekt, tänu millele kandub soojus alumisest allikast ülemisse ja 3) ülemine – küttesüsteem, nt radiaatorid, põrandaküte, soe tarbevesi.

 

Õhk-vesi soojuspumba tööpõhimõte on väga lihtne ja põhineb kolmel igapäevaelus esineval füüsikalisel nähtusel: aurustamine, kokkusurumine ja kondenseerumine. Aurustumisprotsessi (aurusti) käigus võtab külmutusagensi soojust ümbritsevast keskkonnast – antud juhul välisõhust.\

 

Pange tähele, et külmutusagensid on võimelised aurustuma väga madalatel temperatuuridel (isegi -20 °C juures). Pärast aurustamist on külmutusagensil kogunenud energiat, kuid gaasi temperatuur on liiga madal, et seda energiat otse küttesüsteemi üle kanda.

 

Ehitise tõhusaks kütmiseks tuleb jahutussüsteemi gaasi temperatuuri tõsta. Selleks kasutatakse soojuspumba kompressorit. Kokkusurumise ajal suureneb gaasi rõhk ja temperatuur.

 

Gaas liigub kõrge rõhu all ja kõrgel temperatuuril kondensaatorisse (kondensatsioon), kus soojus kantakse üle küttesüsteemi. Seejärel vähendab paisuventiil kondenseerunud külmutusagensi rõhku, samal ajal kui aurustisse tarnitakse sobiv kogus külmutusagensit, seejärel korratakse kogu protsessi.

 

Õhk-vesi soojuspumpade töötamise protsess tähendab, et kuni 75–80% küttesüsteemi sisenevast soojusest on tasuta, kuna see saadakse välisõhust. Ülejäänud 20–25% moodustab peamiselt kompressori ja küttesüsteemi tsirkulatsioonipumpade jaoks vajalik elektrienergia.

 

Kui palju elektrit võtab/tarbib õhk-vesi soojuspump?

Soojuspumba energiatarbimine sõltub paljudest teguritest, millest olulisemad on hoone tegelik soojusvajadus, küttesüsteemi temperatuur, kasutatava sooja tarbevee hulk, välistemperatuur ja kogu küttesüsteemi õige paigaldus.

Võtame järgmised eeldused:

  • maja kasulik pind on umbes 150m2,
  • hoone temperatuur on 21 °C,
  • majas elab 4 inimest,
  • paigaldatud on põrandaküte,
  • hoone on ehitatud kaasaegset küttetehnoloogiat kasutades (50W / m2).

 

Sõltuvalt kliimavööndist peaks soojuspump koos maksimaalse soojusallikaga vooluvõrgust võtma umbes 5000 ÷ 5500 kWh. Tuleb meeles pidada, et seda kogust saab oluliselt vähendada hoone soojusisolatsiooni parandamise, odavama energiatariifi või fotoelektrilise süsteemi paigaldamise abil.

 

Õhk-vesi soojuspumba valimine

On oluline, et soojuspump sobitataks õigesti konkreetse süsteemi ja kasutaja eelistustega. Pumba mudeli (võimsuse) valimise aluseks on teadmine, milline on hoone vajadus efektiivse energia või võimsuse järele projekteerimistemperatuuril (nt -20 °C) ja kasutatava sooja vee kogus. Kuid see pole veel kõik, mida te õige pumba valimiseks vajate.

 

Arvesse tuleb võtta järgmised parameetrid:

  • küttesüsteemi temperatuur,
  • temperatuur, mida oma kodus soovite,
  • tsoonide juhtimise olemasolu tubades,
  • sooja vee tarbijate hulk, nt. suur dušiotsik,
  • hoone kütmise ja võimaliku jahutamise vajadused.

 

Õige soojuspumba valimiseks ja kodu küttesüsteemi mugavuse ning madalate küttearvete nautimiseks on ülalmainitud detailide täpsustamine väga oluline.