ÕHK-VESI SOOJUSPUMP VÕI HÜBRIID, MIS ON KOMBINEERITUD OLEMASOLEVA KATLAGA?

Tänapäeval pöörame üha suuremat tähelepanu majale sobiva ja tõhusa küttesallika valimisele. Traditsiooniliste kütuste ostmise üha kasvavad kulud ja järjest kasvav elutempo panevad meid otsima seadmeid, mis mitte ainult ei soojenda ega jahuta hoonet soodsa hinnaga, vaid aitavad ka nende kasutamisele kuluva aja viia miinimumini. Uute soojusallikate kindel omadus on ka investeeringu hind ja tasuvusaeg võrreldes odavate traditsiooniliste tahkeküttekateldega.

Analüüsime soojuspumba rakenduste erinevaid konfiguratsioone, sõltuvalt sellest, millises etapis investeering otsuse tegemise ajal on: kas see on projekteerimise või karbi etapis või tööetapis (kui hoone on juba hõivatud), et pakkuda praktilist nägemust uutesse soojusallikatesse investeerimise tasuvusest.

Projekteerimise etapp – õhk-vesi soojuspumbad

Kui küttemeetodi valimise otsus tehakse ajal, mil investeering on alles projekti faasis, näib parim lahendus olevat õhk-vesi soojuspump, võttes arvesse kaasaegsete hoonete üha väiksemat soojusvajadust 1 m² kohta ja investeeringu üha atraktiivsemaid kulusid. Erinevalt maasoojuspumpadest ei vaja õhk-vesi pumbad märkimisväärset sekkumist maatüki struktuuri.

Kui hoonel on keskmisest suurem vajadus küttevõimsuse järele, näiteks tulenevalt selle konkreetsest otstarbest, piisab suurema hulga sooja kraanivee pakkumiseks 10 kW, 12 kW või 14 kW sama kategooria tooteklassi mudeli kasutamisest, mis võib hõlpsasti rahuldada suurenenud nõudlust.

Praktiliselt kõigil pakutavatel soojuspumpadel on moduleeritud küttevõimsus ja see on varustatud täiendava soojusallikaga, nt 6 kW elektriradiaatori kujul.

Pidage meeles, et soojuspumba kasutamine pakub kasutajatele ennekõike suurt mugavust, sest neil pole vaja muretseda kütuse ostmise, põleti kohustusliku puhastamise ega lisakütuse ladustamise pärast. Säästud realiseeruvad juba maja ehitamise etapis. Õhksoojuspump koos sooja tarbevee boileriga võtab hoone pindalast vähem kui 1 m² ning lisaks on sellel ka esteetiline disain, mistõttu pole vaja ehitada suurt katlaruumi. „Säästetud“ ruumi saab lihtsalt kasutada eluruumina või vähendada hoone ehituskulusid, kui loobuda katlaruumi omamisest ja projekteerida väiksem maja.

Kui hoone on varustatud soojuspumbaga, pole vaja kallist suitsukorstnat. Nii väldime ka kulutusi, mis on seotud gaasiühenduse käitamise või gaasi-, õlikatla püstitamise või tahke kütuse hoidla tagamisega majas. Investeerimine õhksoojuspumpa aitab vähendada ka soojusmugavuse säilitamise kulusid põrandaküttesüsteemi kasutamisel.

Olemas olev hoone – hübriidkatlajaamad

Eespool kirjeldatud näide käsitleb soojuspumba näidisrakendust kaasaegses äsja ehitatud hoones. Mida aga teha, kui soovime parandada elamismugavust ja vähendada küttearveid juba olemas olevas majas, kus projekteerimisetapis polnud keegi soojuspumba peale mõelnud?

Põhiküsimus on: milline on konkreetse hoone tegelik küttevajadus ja kas saame seda vähendada? Mõnel juhul on vaja enne keskküttesüsteemi väljavahetamist läbi viia hoone termiline kaasajastamine (aknaraamide vahetamine, seinte ja lagede soojustamine jne). Sellised toimingud ei vähenda mitte ainult hoone küttevajadust, vaid muudavad küttearved väiksemaks ja võimaldavad kütteseadmete vajaliku võimsuse tegelikku kohandamist. Küttesüsteemi moderniseerimisel saame näiteks osta soojuspumba, mille energiatarve on väiksem kui seni kasutusel olnud katlal. Esiteks tähendab see madalamaid investeerimiskulusid ja teiseks madalamaid tegevuskulusid.

Siiski on investeeringuid, kus kogu kütteallika täielik vahetamine soojuspumba vastu ei ole kulutõhus, sest suured investeerimiskulud tulenevad näiteks raskustest hoone kohandamisel. Sel juhul võib kaaluda hübriidkatlamaja, st õhk-vesi soojuspumba paigaldamist koos olemasoleva kütteallikaga. Selline lahendus vähendab tegevuskulusid ja pakub keskkonnaeeliseid.

Selles variandis käsitletakse meie analüüsis 30 aastat tagasi ehitatud maja üldpinnaga 300 m², mis on varustatud õlikatlaga, mille küttevõimsuse vajadus võib sageli ületada 20 kW, projekteerimistemperatuuril -20 °C. Külmemal talveperioodil võib õlikulu olla kuni 4500 l/aastas. 14 kW soojuspump peaks katma 100% hoone energiavajadusest, kui välistemperatuur langeb umbes 0 °C-ni. Hübriidkatlamaja kasutamisel sellest temperatuurilävest madalamal saab õlikatla aktiveerida näiteks täiendava kütteallikana.

Peaksime siiski meeles pidama, et viimased temperatuurimõõtmised III kliimavööndis näitavad, et välistemperatuur langeb alla 0 °C ainult umbes 1500 tunnil aastas, mis moodustab 17% aastast. Valdava osa aastast on seega nii hoone kui ka sooja kraanivee ainus kütteallikas soojuspump, mida on palju odavam ja keskkonnasõbralikum kasutada.

Tahkeküttekatelde kasutamisel võib õli-, gaasi- või ökohernesöekatla kombineerimine soojuspumbaga oluliselt vähendada teie aastaseid küttearveid ja suurendada mugavust.

Pidagem meeles, et konkreetset investeeringut ja soojuspumpade tekitatavaid tegevuskulusid mõjutavad mitmed tegurid. Peame arvestama mitte ainult küttevõimsuse vajadusega, vaid ka küttesüsteemi edastustemperatuuriga. Mida madalam see on, seda odavam on soojuspumba käitamine. Tegelik tarbitud sooja kraanivee kogus ja näiteks kogu süsteemi ühendamine olemasoleva veesärgiga kamina või päikesekollektoritega võib samuti investeeringu tasuvusele täiendavat mõju avaldada. Sellise süsteemi õige ühendamine ja hoone küttesüsteemi võimalik kaasajastamine on kogu süsteemi tõhusaks ja odavaks toimimiseks ülioluline.

Kokkuvõte

Õhk-vesi soojuspumba kasutamine hoonete ja vee soojendamiseks on hea lahendus nii siis, kui investeering on jõudnud alles projekteerimisetappi, kui ka siis, kui hooned on juba olemas. Mõlemal juhul vähendab see märkimisväärselt tegevuskulusid ja võib investeeringute seisukohast uute projektide jaoks kasumlik olla. Hübriidsüsteeme saab pakkuda soodsa lahendusena küttesüsteemi ajakohastamisel, säästlikkuse, ökoloogia ja kasutaja mugavuse eesmärgil.